Vete seire

KUIVENDUSVEE AUTOMAATSEIRE JA REGIONAALSEIRE

Praegu kulutavad turbakaevandajad kuivendusvee seirele suuri summasid. Märkimisväärseid

kulutusi on teinud ka riiklikud keskkonnaasutused läbi erinevate projektide selgitamaks

turbakaevandamise kui ühe hajureostusallika mõju eesvooludele. Ettevõtete omaseire ja

projektide tulemused on vastakad. Põhiliseks ebatäpsuse põhjuseks on punktproovid ja

mõõdetavad hetkelised vooluhulgad, mis ei anna reostuskoormuse hindamiseks piisavat infot.

Olukorda võimaldaks parandada regionaalseire meetodi rakendamine. Meetodi põhineb

monitooringualadel, kus teostatakse pidevat seiret. Selleks rajatakse seirejaamad, kus

mõõdetakse pidevalt kuivendusvee vooluhulka ja teatud ajavahemiku järel saasteainete

kontsentratsiooni ning muid parameetreid, näiteks pH, temperatuur jne. Spetsiaalselt

turbakaevandusaladele sobiva seirejaama on välja töötanud Soome ettevõte EHP-Tekniikka

Oy (joonis). Seire käigus kogutavad andmed salvestatakse või edastatakse automaatselt

arvutisse, mis sisaldab andmetöötlusprogrammi. Vastav arvuti võiks asuda loaväljastaja

juures, kellel oleks siis võimalus kuivendusvee kvaliteeti pidevalt jälgida, teiste seirealade

tulemustega võrrelda ning saadud tulemusi kasutada järgmiste lubade väljastamisel. Andurid

ja registraator (datalogger) töötavad päikeseenergial ning sobivad aastaringseks kasutamiseks

ka põhjamaades (EHP – Tekniikka Ltd., 2008).

Joonis. Automaatne seirejaam kuivendusvee kvaliteedi kontrolliks (EHP – Tekniikka Ltd., 2008).

Joonis. Automaatne seirejaam kuivendusvee kvaliteedi kontrolliks (EHP – Tekniikka Ltd.,
2008).

 

Automaatseire tulemusi on võimalik ekstrapoleerida sama regiooni või soostiku piires

hindamaks kuivendusvee mõju eesvooludele. Taandades mõõdetud vooluhulgad ja

saasteainete kogused kaevandusala (turbatootmispinna) hektarile, võime selles piirkonnas

sarnaselt rajatud kaevandusaladel toetuda reostuskoormuse hindamisel seirejaamas saadud

tulemustele. Ekstrapolatsiooni eeldatav viga ei ole seejuures kuigi suur ja võrreldes praegu

kasutatava seirega annaks see kordades suurema täpsuse.

Regionaalseire meetod aitab kokku hoida tootjate poolt seirele tehtavaid kulusid ja

ratsionaalsemalt investeerida kuivendusvee puhastussüsteemidesse seal kus see osutub

vajalikuks. Regionaalseire meetod on küll algse investeeringuna kallis, aga täidab edaspidi

infokogumise eesmärki paremini kui hetkeliste vooluhulkade mõõtmine ja punktproovide

võtmine.

AS Tootsi Turvas alustas automaatseirejaamade paigaldamist turbakaevandusala

kuivendusvee puhastussüsteemide väljavooludele 2009 aastal. Tänaseks oleme rajanud

automaatseire jaamad kolme regiooni Lavassaarde, Ulilasse ja Kasesoosse.

Automaatseirejaamades mõõdame pidevalt vooluhulka ja heljumit, aga on võimalik lisada

andureid ka teiste oluliste kvaliteedinäitajate määramiseks.

Lavassaare automaatseirejaamas mõõdetud vooluhulkade graafik

Lavassaare automaatseirejaamas mõõdetud vooluhulkade graafik

Ulila automaatseirejaamas mõõdetud heljumi kontsentratsioonid.

Ulila automaatseirejaamas mõõdetud heljumi kontsentratsioonid.