Looduskeskkond

KESKKONNAPROJEKTID

 

Kuivendusvete puhastamiseks on siiani kasutatud enamasti vaid settebasseine. Settebasseinid suudavad kaevandusvett puhastada vaid turbaheljumi osas ja sedagi vaid osaliselt. Soomes tehtud uuringud näitavad, et puhastuslodud töötavad võrreldes settebasseinidega märksa efektiivsemalt. Heljumi ja üldlämmastiku sisaldus võib puhastuslodu läbinud kaevandusvees vähenda kuni 70%, ammooniumlämmastiku sisaldus 60-90%, nitraatlämmastik 20-60% ja fosfaatfosfor 40-65% (Huttunen jt. 1996).

Samas oleneb lodu efektiivsus paljudest asjaoludest nagu, läbivoolu intensiivsus, taimkatte iseloom, veerežiim, turba omadused jne. Kuna tegu ei ole standardse tehnoloogiaga siis eeldab konkreetse loduala loomine täiendavaid uuringuid ning puhastusprotsessi hoolikamat jälgimist (põhjalikku seiret). Siiski võime arvestada, et lodu peab kinni valdava osa heljumist ning lisaks sellele ka osa lahustunud saasteainetest. Seega kindlustavad lodud parema veepuhastuse võrreldes settebasseinidega (Pajula 2004).